Haiti voodoo

Haiti voodoo ((hääldus vuuduu); ka vodun või vodoun, vudu jm) on sünkretistlik religioon, mida praktiseeritakse peamiselt Haitil ja Haiti diasporaas. Praktiseerijaid kutsutakse "vodouistideks" (prantsuse päraselt ka vodouisantideks) või "vaimude teenriteks" (Haiti kreoolkeeles: sèvitè).

Vodouistid usuvad, et on üks peamine looja-jumal, keda kutsutakse Bondye ("Bondye" on tõenäoliselt tuletatud prantsuskeelsest terminist Bon Dieu – otsetõlkes "hea jumal"). Kuid kuna Bondye ei interakteeru inimeste maailmaga siis vodouistid kummardavad erinevaid Bondye alluvusse kuuluvaid vaime ehk loa'sid. Iga vaim ehk loa esindab mingit teatud aspekti inimeste elus.

Et tavaelus paremini toime tulla, kultiveerivad vodouistid loadega häid isiklikke suhteid, tehes neile annetusi, luues altareid ja muid pühendusega objekte. Tähtsad on ka tseremooniad, milles kasutatakse laulu, tantsu, muusikat ja esineb ka vaimude poolt seestumisi.

Haiti vudu on alguse saanud 18. sajandil prantslaste asutatud orjakolooniates Saint-Domingue'is (Haitil), kus orjastatud aafriklaste enda religiooni suruti aktiivselt maha ning neid sunniti üle võtma kristlust. Tänapäevane vudu on lähedaselt seotud ja välja kasvanud Lääne-Aafrika vodunist. Vudu sisaldab ka teiste Aafrika rahvaste sümboleid-elemente, näiteks jorubadelt ja bakongodelt; samuti Taíno religioonist, ja on ka elemente Euroopa vaimsest kultuurist – Rooma katoliiklusest, Euroopa müstitsismist, vabamüürlusest ja teistest.